Gabioonide algupärane ja kõige tähtsam ülesanne on toetada pinnast ja tõkestada erosiooni.
Kaasajal on gabioone üha enam kasutatud ka dekoratiivelemendina kas fassaadi või aia näol.

Gabioonkorvid jagunevad oma ehitusel jämedalt kaheks:
1. Keevisvõrguga gabioonid
2. Punutud võrguga gabioonid

Keevisvõrguga gabioone paigaldatakse sellistel juhtudel, kui tulemus peab jääma ideaalne ka lähedalt vaadates. Nimelt keevisvõrgu silmad on kõik keevitatud kujul ning hoiavad oma esialgset vormi. Keevisvõrgud tarnitakse üldjuhul eraldi paneelidena ning võrkude kokkupanek käib kohapeal. Paneelid ühendatakse omavahel spetsiaalse spiraalse traadiga või C-klambritega. Klammerdamiseks on vaja spetsiaalset klambripüssi.

Punutud võrguga gabioonid on olemuselt pehmemad. Võrgu silmade liitekohad on punutud ning vormi nad väga hästi ei hoia. Korvid tarnitakse tervikuna, kohapeal tuleb nad vaid lahti harutada. Punutud võrguga gabioone kinnitatakse C-klambrite või mõningal juhul ka spetsiaalse traadiga.

Mõlemal puhul kasutatakse korvides ka sidustraate, mis hoiavad korvi külgi vormis. Sidustraatide täpne kogus ja vajalikkus sõltub gabiooni täitematerjalist ning otstarbest. Gabioonkorvid on ilmastikukindluse tõstmiseks ka erineva pinnatöötlusega. Enim levinud variandid on tsingitud ning PVC kattega traadid.